Kohviuba on kohvipuu seeme, mis on punase kohvipuu vilja sees. Maailmas on kaks enamlevinud kohvioa sorti – Arabica ning Robusta.
 
Arabica
Araabika ubadel on mahe ja sügav aroom, mis pakub võrratut espressoelamust.1753. aastal klassifitseeritud araabia kohvipuu (Coffea Arabica) pärineb Etioopiast. Araabika kohvisorti kasvatatakse peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. Araabia kohvipuu kasvab kõige paremini 800-2000m kõrgusel üle merepinna. Mida kõrgemal taim kasvab, seda nüansirohkemaks muutub selle ubade maitse ja aroom.
Araabika kohvil on rikkalik aroom ning lõhnavad väga tugevalt. Maitse on magus, kuid kergelt hapukas. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui robusta: roheliste ubade kofeiinisisaldus on ligikaudu 1,4%. Kohviturul pakutakse väga palju erinevaid araabika sorte, mille maitseerinevused ei olene mitte ainult päritolumaast, vaid ka arvukatest alaliikidest.
 
Robusta
Robusta on kongo kohvipuust (Coffea canephora) saadav kohvisort, mis avastati ja klassifitseeriti 19. sajandi lõpupoole. Selle kasvatamine on väga levinud nii Aafrikas, Aasias kui ka osaliselt Lõuna-Ameerikas ning annab tänapäeval ligikaudu veerandi kohvitoodangust maailmas. Kongo kohvipuu kasvab kõige paremini 0-1000m kõrgusel üle merepinna.
Kongo kohvipuu kasvab kiiremini kui araabia kohvipuu. Lisaks õitseb kongo kohvipuu mitu korda aastas ja annab seetõttu ühe taime kohta pisut suuremat toodangut kui araabia kohvipuu. Oad on ümmargused, värvuselt kollakaspruunid ning sisaldavad rohkem kofeiini kui araabikaoad (ligikaudu 2,7%). Röstimise järel on robustal eripärane, veidi šokolaadi meenutav täidlane maitse ning pikk järelmaik. Kohvisegudes kasutatakse robusta kohviuba tihti intensiivsema maitse saamiseks ning hinna alandamiseks.
Sisaldab umbes kaks korda rohkem kofeiini ja sellest valmib kange, mõru maitsega espresso. Robusta oad kasvavad tavaliselt madalamal (200-600 meetrit) ja soojemas kliimas – vahemikus 24-29 kraadi. Robusta kohvioad sisaldavad 1.7-4% kofeiini.
 
On olemas ka kolmas kohvioa liik – Liberica – kuid selle osatähtsus on väike.
Pea enamik maailmas toodetud kohvist on tehtud araabika kohviubadest, vaid 20% maailma kohvist on toodetud robusta kohviubadest.

Kohviubade erinevad röstid

Kohvipuudelt korjatud kohvioad on rohelised. Neid on kindlatel tingimustel võimalik rohelistena säilitada kuni poolteist aastat peale mida hakkavad nad oma kvaliteeti kaotama.  Kohviube kuivatades  ilmub kohvioale iseloomulik pragu, mis näiliselt kohvioa pooleks jaotab. Peale seda on võimalik kohviube röstida vastavalt soovile ning maitsele. Röstimisel kohviuba paisub (oad võivad paisuda kuni 50%), kuid samal ajal kaotavad nad suure osa oma kaalust.
Kerge röst
Kergelt röstitud ubade värv võib ulatuda kaneeli toonist kuni šokolaadi värvuseni. Kerge rösti saavutamiseks röstitakse ube vahemikus 196-205 kraadi. Kerge röst on ülemaailmselt tuntud ka kui Cinnamon Roast ja Light Roast. Kergemaid röste ei kasutata tavaliselt espresso valmistamiseks, sest nad annavad teravama ja hapuma maitse kui tumedamad röstid.
Keskmine röst
Keskmiselt röstitud oad on helepruuni värvi.  Keskmise rösti saavutamiseks röstitakse ube vahemikus 210-219 kraadi. Keskmine röst on ülemaailmselt tuntud ka kui American Roast ja City Roast. Keskmist rösti kasutatakse enamiku kohvide valmistamiseks.
Tume röst
Tumedalt röstitud ubade värvus võib ulatuda šokolaadipruunist kuni peaaegu musta värvuseni. Tumeda rösti saavutamiseks röstitakse ube vahemikus 225-245 kraadi. Tume röst on ülemaailmselt tuntud ka kui Full City Roast, Vienna Roast, French Roast või Italian Roast. Tumedaimal röstidel on rikkalikum maitse, samuti võib esineda magushapu kõrvalmaitse. Rösti tumenedes väheneb kohvioa hapusus ning kofeiini kogus. Eriti tumedate röstide puhul on sageli  tunda ka suitsu maitset ning nad sobivad paremini keedetud kohvi kui espresso valmistamiseks. Kohvioa pinnale tekkiva õli hulk suurendab vastavalt ka röstimisaega.
Kuna maailmas on üle 100 kohvi kasvatuspiirkonna, kus toodetakse erinevate omadustega ube, on kvaliteetse espresso saamiseks oluline maitseomaduste tasakaal. See saavutatakse läbi ubade õige segamise, kuna ühte sorti kohviubadel ei ole tavaliselt kõiki erinevaid omadusi. Seetõttu eristatakse maailmas ka euroopa, prantsuse, itaalia, viini ja ameerika rösti. Oluline siinkohal on mõista, et mainitud nimetustel ei ole mingit seost riikidega, kus kohvi on kasvatatud või röstitud.
 
Euroopa röst – kaks osa tugevalt röstitud ube segatakse kokku ühe osa keskmiselt röstitud ubadega.
Prantsuse röst – tugevalt pruunistatud oad, millest valmistatakse keskmisest kangemat kohvi.
Itaalia röst – mustjaspruuniks röstitud ubadest saadud mõrkjat ja tumeda maitsega tooret kasutatakse espressokohvi valmistamisel.
Viini röst – kokku segatakse võrdsetes kogustes tugevalt ja keskmiselt röstitud ube.
Ameerika röst – keskmises kuumuses töödeldud mõõdukalt pruunistatud kohvioad.

Veel kohvist

kohv e-poes

Enimmüüdud tooted

Nicaragua Maragogype

3.8038.00
3.6036.00
2.5025.00

Kohv / kohvioad

Guatemala Antigua

2.6026.00
Minu lemmikud

Kohv / kohvioad

Ethiopia Yirgasheffe

2.6026.00

Kohv / kohvioad

Espresso Pellini

2.2022.00

Kohv / kohvioad

Colombia Supremo

2.8028.00
Sildid: kohv / oad / wiki