Mis on tee?

Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke.
Teadusuuringud on tõestanud, et nii must kui roheline tee suurendab organismi antioksüdantide aktiivsust kuni 45%. Samuti arvatakse neil olevat antibakteriaalne toime, millest on kasu kaariese ja igemeprobleemide korral.
Legendid pajatavad, et esimene isik, kelle huuli niisutasid rohelise tee sõõmud, oli kuulus Hiina keiser Shen Nung. Sellele valitsejale, kes ühtlasi oli ka esimene teadaolev Hiina herbaalravi algataja, omistatakse vaimustusest kantud sõnad: “Ülev jook, Sinu päritolu on taevalik!”. Kuna just Hiina andis maailmale populaarse joogi erilise taime kuivatatud lehtedest, siis ei tekkinud kahtlustki, et teejoogi kodumaaks on Hiina. Kaua aega arvati, et looduses on olemas ainult üks teetaime liik – hiina tee. Nii arvati 1823. aastani, kuni mägidžunglites Kirde-Indias, Vietnamis, Birmas ja Laoses leiti loodusest metsikult kasvavad teepõõsad. Tänapäeval on maailma suurimad tee-eksportijad India, Sri Lanka, Hiina ja Keenia. Suurimad importijad on Suurbritannia, Venemaa, Pakistan ja Ameerika.
Tee kvaliteeti näitab teepõõsa ülemiste lehtede ehk nn tipulehtede kogus: mida rohkem on tees tipulehti, seda kvaliteetsem on saak. Kvaliteedi määramise tähtsaim tingimus on teelehtede õige koristamise aeg. Tee kvaliteet määratakse degusteerimise teel, kus hinnatakse visuaalselt teepuru välimust, värvust ja teelehtede suurust. Kõik teeliigid – valge, roheline, kollane, oolong ja must tee – pärinevad ühelt teepõõsalt. See, milline tee korjatud lehtedest valmib, sõltub korjeajast, lehtedest ja lehtede töötlemise viisist. Teelehtede kogumine on teeistanduses üks mahukamaid töid ja seda tehakse käsitsi, kuna masinaga korjamine lõhub lehti. Enamasti on korjajateks naised. Lehti korjatakse aastaringselt, tavaliselt hommikuti ning iga viie kuni kümne päeva tagant
Teepõõsas võib kasvada ühe kuni kolme meetri kõrguseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse need vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamiseks saagi allikaks ning neid kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi, lõhnavad, üksikud või kahe kuni nelja kaupa õisikus. Teepõõsas õitseb sügisel septembri lõpust kuni külmade saabumiseni.
  • Aurutamine lühema aja vältel – toimub 30 sekundi kuni 2 minuti jooksul suurtes tõrtes, desaktiveerib teelehtedes leiduvad ensüümid. Vastasel juhul käivitaksid ensüümid kääritamise ehk fermentatsiooni. Rakendatakse valgete, kollaste ja roheliste teede puhul.
  • Aurutamine pikema aja vältel – kasutatakase haruldaste kollaste teede puhul. Esmalt aurutatakse teelehti intensiivselt 30 sekundi vältel, seejärel asetatakse teelehtede kohale umbes 2-8 tunniks puhas riie, mis pikendab auru toimeaega ning tulemuseks on eripärane intensiivne lõhn, maitse ja teelehtede kollane värvus.
  • Närvutamine – sooja tsirkuleeriva õhu käes pehmendatakse teelehti selleks, et need ei puruneks järgmise etapi, tee rullimise ajal.
  • Rullimine – kasutatakse mustade teede puhul kahel eesmärgil: esiteks teelehtedele kaardus välimuse andmiseks, teiseks teelehekestes leiduvate ensüümide vabastamiseks ehk kääritamise ehk fermentatsioon käivitamiseks.
  • Praadimine – seda meetodit kasutatakse peamiselt Hiinas roheliste teede töötlemisel. Eesmärgiks on desaktiveerida ensüümid, et ei käivituks kääritamisprotsess. Kasutatakse suuri wok – panni taoliseid panne. Teelehekesi kuumutatakse lühiajaliselt, ühtlase kuumuse juures kätega pidevalt segades. Jaapanis kasutatakse rohelise tee ensüümide desaktiveerimiseks enamasti aurutamist.
  • Muljutud raputades – sellist töötlemist kasutatakse oolong teede puhul. Teelehti raputatakse korvides, et nende rakuseinad puruneksid, vabaneksid ensüümid ja käivituks kääritamine.
  • Kääritamine lühiajaliselt – kasutatakse oolong teede kääritamisel 15-60 % ulatuses. See tähendab, et kääritamine peatatakse kuumusega kuivatamise teel. Vahel nimetatakse selliselt töödeldud teed ka poolfermenteerituks.
  • Kääritamine e fermentatsioon – täielikku kääritamist rakendatakse mustade teede valmistamiseks. Rullimise ajal purustatakse teelehtede rakuseinad, sel moel vabanevad ensüümid, mis käivitavad biokeemilise reaktsiooni. 90%-lise niiskuse ja 22-28 °C juures toimub 1-3 tunni jooksul oksüdatsioon ja käärimine. Selle protsessi tulemusena muutub tee lõhn, värv, maitse ja toime.
  • Kuivatamine – lõpetab fermentatsiooni. Spetsiaalsetes kuivatuskappides 79-90 °C juures kuivatatakse teelehed nii, et neis oleks
On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena:
Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem Hiinas, Indias, Keenias ja Sri Lankal. Tee põhjapoolseim kasvuala on Gruusia ja lõunapoolseim Argentiina. Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%.
Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest – teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse. Lehed sorditakse suuruse järgi – noored ja õrnad on paremad vanadest ja jämedakoelistest.

veel teedest

Teed e-poes

Natural

Enimmüüdud tooted

Ananass Aprikoos

3.006.00

Roheline tee

Ženšenn Aprikoos

3.006.00
uus

Roheline tee

Angels Singing

3.006.00

Roheline tee

Pi Lo Chun Formosa

4.809.60
natural

Oolong

Milky Oolong

6.2012.40
uus

Enimmüüdud tooted

MAASIKA PAPAIA

2.404.80
Tags: Tee