Kombucha ehk teeseen – mis see on?

Elusloodust jaotatakse riikideks. Hästi tuntud riigid on loomariik, taimeriik, seeneriik ja protistide ehk algloomade riik. Teeseen moodustub eri organismide vastastikku kasulikust kooselust ehk sümbioosist eri pärmseente ehk pärmide ja bakterite vahel. Teeseen on sültjas ja hallikas vedeliku pinnal ujuv organismide kogumik, mis käte vahelt libiseb kergesti maha. Teeseene näol on tegemist omamoodi muinasjutulise tegelasega — seen liigub käest kätte nagu vanarahvatarkus ja selle järgi ei saa minna näiteks poodi. Küll aga on võimalik omale teeseen “kasvama” panna.

Teeseent kasvatatakse vettpidavas anumas musta või rohelise tee ekstraktis ja suhkrulahuses. Teeseen eritab elutegevuse käigus mitmesuguseid vitamiine (eriti B-rühma vitamiine, ka C-vitamiini), aminohappeid, orgaanilisi happeid ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Meduusseen eraldab lahusesse ka etanooli, kuid alkoholisisaldus on enamasti alla 1%. Samas on hea teada, et alkoholisisaldus suureneb fermentatsiooni käigus.

Tänapäeval taas popiks muutunud ja sageli kombucha nime all tuntud joogi jaoks seene kasvatamine on tõenäoliselt alguse saanud 5000 aastat tagasi Hiinas ja sealt levinud Jaapanisse ja Koreasse. Jaapanisse jõudis teeseen 5. sajandil, 404. aastal kui seedimist soodustav vahend. Venemaale jõudis teeseen 20. sajandi alguses ja sealt kaudu toodi teeseen ka Lääne-Euroopasse. Hiinas tarvitati teeseenejooki energiat andva vahendina ja mürgistuste puhul. Eriti moodi läks teeseenejook ehk teekali Hiinas 1950. ja 1960. aastatel. Põhja-Ameerikas hakati teeseenejooki kaubanduses müüma 1990. aastatel.

Kellele teeseene hapukas maitse ei meeldi, võib lisada valmis joogile mitmesuguseid maitselt meeldivaid taimi, vilju ja ürte, näiteks melissi, piparmünti, mustikaid, sõstraid, sidrunit, mett jpm.
Teekalja on avastanud ka miksoloogid ning naturaalsete segujookide kõrgajastul segatakse teekalja nii kokteilideks kui ka pikkadeks jookideks.

Kellele seenejooki soovitada?
Teekalja soovitatakse juua enne sööki — päevas kokku 200 ml. Samas on meditsiinilisi uuringuid teeseene tervistavate omaduste kohta vähe tehtud. Nii et salapära seega säilib …

Hapukasmagusat teeseent soovitatakse organismi üldtoniseeriva ja tugevdava vahendina, immuunsüsteemi tugevdava vahendina, diureetikumina, aga ka mitmesuguste näidustuste puhul: diabeet, reumaatilised vaevused, ateroskleroos, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kolesterool jm.

Teeseent ei soovitata väikelastele, rasedatele ega imetavatele emadele, mao ülihappesuse ega nõrgenenud immuunsüsteemi puhul.

Kuidas omale ise seen kasvatada?

Kui sul oma tutvuskonnas teeseeneomanik puudub, saad isikliku teeseenekultuuri kasvama panna ka poest ostetud maitsestamata toor-kombucha-joogi abil. Valmis joogist seene kasvatamiseks võta täiesti puhtaks pestud liitrine klaaspurk, kalla sinna pudelitäis teeseenejooki, aseta peale puhas rätt ja jäta ta nädalaks ajaks puutumatult sooja, puhtasse ja pigem pimedasse, aga õhurohkesse paika. Selle nädala jooksul kasvatab see igavesti elule püüdlev kultuur omale õrna teeseene kihikese. Seejärel lisa talle toatemperatuurini jahutatud ja suhkruga magustatud musta või rohelist teed ning umbes 5-12 päeva pärast saadki nautida oma esimest kodupruulitud teeseenejooki.

Joogi valmistamine
Kui sul on teeseen juba olemas, siis pane pestud ja puhas teeseen kasvama vedelikku, mis on valmistatud 1 sl mustast või rohelisest kuivast teest ja kuni 200 g suhkrust või 200 ml teelahusest, millele on lisatud 1 tl suhkrut.

Lase suhkruga magustatud teel jahtuda ning kurna see läbi marli anumasse. Tõsta teeseen sinna kasvama.
Hoia klaasanumat soojas ruumis, kuid mitte otsese päikesekiirguse käes.
Anumat ära sule õhukindlalt, kata selle suue puhta õhukese puuvillase riide või marliga.
Pärast teelahuse pealekallamist kulub joogi valmimiseks 3–4 päeva kuni nädal aega.
Kord kuus loputa teeseen ja anum puhta leige veega üle ning eemalda seenelt vanemad alumised kihid.
Teeseent saab paljundada üksteisest kihte eraldades. Paremini sobivad uue teeseene kasvatamiseks nooremad ehk ülemised kihid.